suitsuõhkne rahu

ses jões on
miskit
lõpmatut ja kurba.
ent siiski
sulnis rahu
valdab meelt.
jah, tean,
on teid, kust tagasi ei tulda…
kuid täna
päris kaugel minust need.
seal
kaugemal
veel udu varjab ulma,
ees
peegeldumas
tyyne vetepind.
kuid siiski
miskit ootamatult julma
ses rahus on…
ma otsin pildilt
sind.
on samblakarva joonte
peen oaas.
on tuhat kysimata
kysimust,
kuid pole
yhtki jalajälge maas,
ei yhtki
mõttes
lahti jäetud ust.
ma piilun okstest.
pilt on kinni silmis.
just nagu vana peegel
kapi sees
ta vaikib.
õhk on sulnis
nagu filmis
ja puudeladvad
peegelduvad vees.
jõe [...]

Loe tervet postitust

mõttelend

kui pimedus ju hiilib akna taga,
siis lõpuks tunnen – olen päris vaba
tulla, tunda: olen unustanud töö…
kyll ykskord möödub ka see pime orjaöö
ma ei tunne sind. kuid tahan tunda.
kust tulevad need mõtted minu pähe?
kas sina paned sinna nad
või saatus?
on kõigest, mis on olnud, liiga vähe
ja leian: algama peaks teine vaatus.
on elu meistriklass.
on sõnapilked.
on liiga [...]

Loe tervet postitust

vihmaste päevade vikerkaareilus

iga inimene
kes puudutab sind
oma armastusega
on õrn liblikas
sinu sydame
avatud raamatu lehel
iga inimene
kes naeratab sulle
on päike su argipäevas
iga naeratus sulle
peegeldab
su enese sydame ilu
iga mälestus neist
on õnnistus aastate taha

Loe tervet postitust

puudutus

On asju, mille nimesid ei öelda -
need näha on vaid meile kahele.
On mõtteid, mida valjusti ei mõelda.
Need jäävad ainult meie vahele
kui lilled väljaytlemata ilus.
Saab õhtusinaks päeva kuumav mäng
ja jaheneda sarapuude vilus
võib sõnumata uskumiste äng.
Ses lähedaleastumiste valus
on igal puudutusel aeg ja paik.
Ka vanas sammaldunud puudesalus,
kuldsoojalt kätel lõhnav männivaik.

Loe tervet postitust

hetki

tahaks hetki, milles
sõnu pole vaja
milles mõtted kõlavad
kui aja kaja
sõnulselgemad
on yldse ytlemata
vaikida võib
kõigest mõtlemata
milles valikud on
vaikimisi õiged
see, kes annab kõik
yhtäkki loobub kõigest
kysimata aimab
kysimiste kadu
rändab läbi ilma
pikki aastasadu
pikka aega tundes
algab lõppemata
…hetki, milles vastus
selge kysimata

Loe tervet postitust

jõuluöö

kell on viis
istun ikka veel yleval
ja kuulan
kuidas hinged
mu voodis
krabistavad
ilus on öö

Loe tervet postitust

ykskord

elan oma elu
päev päeva järel
mõnikord ma unustan ära
kui väga ma sind ootasin
kuidas mul oli nii valus,
et sa ei tulnud
mõnikord ma mäletan
sinu säravat naeratust
ilma et peaksin pildi pealt
järele vaatama
mõnikord ma julgen
sinult kysida ja jutud
hargnevad lahti
maailma poole
ykskord ma puutusin
lille su sydame
kasvama kokku su haavu
sooja päikese käes
ykskord sa hoidsid
mu sydame liblikaid
ja lasid nad lahti
sinise taeva alla
nad tahavad jälle
istuda [...]

Loe tervet postitust

KIIGELAUL

oleks prints kes kiigutaks
ja mängiks vilepilli
oleks prints kes jutustaks
ja korjaks mulle lilli
vahuveinis peseks ta
me eilseid veiniklaase
kingiks mulle hunnikute
viisi savist vaase
kyynlavalgel sametised
tunduksid ta lokid
nurgas vedeleksid tema
pesemata sokid
mul hommikuti naerataks
ta päevitanud nägu
me kahekesi metsas
kuulaksime kägu
ja kuigi ta käed talveõhtuti kylmad
ikkagi tumedad oleks ta silmad
(koos Ellomiga yle 10 aasta tagasi) – 10208 ehk 1995

Loe tervet postitust

sõnad

sõnad teavad
et võib
olla
sõnad aimavad
tundeid
mis peidus on
mõtete taga
ja kisuvad
valguse kätte
ei,
ära sunni mind
ytlema sõnu,
vaid tunne,
kuidas mu keha
igatseb sind
ja hoiab
su poole
tunne, kuidas
mu mõtted
hiilivad mööda
su õlga
veel enne,
kui sõrmed
neid pyyda
jõuavad
ja alles siis
tunne
kuidas mu sõnad
su meeltesse
kaovad
kui pilkase
öötuule
udune kaja

Loe tervet postitust

murtudsydamed

murtudsydamed tuules
kiiguvad kiiguvad
murtud sydamed luules
ohkavad ohkavad
tõmban alla joone
aga joon läheb katki
ja vesi voolab yle ääre
kastma murtud sydameid
mis tuules ja luules
vaikivad vaikivad

Loe tervet postitust