mõttelõng

Iga lõpp on uue jutu algus väljas vaikselt laulab tuul läänest tuleb vihm ja idast valgus sosistavad lehed puul vana hiis seisab künkanõlval tema on ja teab ja jääb olen noor ja väike tema kõrval ilma lõppu ma ei näe kui vaid oskaks maailma muuta iial korda see ei läe ja ma astun homsesse päeva [...]

Loe tervet postitust

suitsuõhkne rahu

ses jões on miskit lõpmatut ja kurba. ent siiski sulnis rahu valdab meelt. jah, tean, on teid, kust tagasi ei tulda… kuid täna päris kaugel minust need. seal kaugemal veel udu varjab ulma, ees peegeldumas tyyne vetepind. kuid siiski miskit ootamatult julma ses rahus on… ma otsin pildilt sind. on samblakarva joonte peen oaas. on [...]

Loe tervet postitust

mõttelend

kui pimedus ju hiilib akna taga, siis lõpuks tunnen – olen päris vaba tulla, tunda: olen unustanud töö… kyll ykskord möödub ka see pime orjaöö ma ei tunne sind. kuid tahan tunda. kust tulevad need mõtted minu pähe? kas sina paned sinna nad või saatus? on kõigest, mis on olnud, liiga vähe ja leian: algama [...]

Loe tervet postitust