On asju, mille nimesid ei öelda -
need näha on vaid meile kahele.
On mõtteid, mida valjusti ei mõelda.
Need jäävad ainult meie vahele
kui lilled väljaytlemata ilus.
Saab õhtusinaks päeva kuumav mäng
ja jaheneda sarapuude vilus
võib sõnumata uskumiste äng.
Ses lähedaleastumiste valus
on igal puudutusel aeg ja paik.
Ka vanas sammaldunud puudesalus,
kuldsoojalt kätel lõhnav männivaik.
Archive for Detsember 2007
puudutus
Posted in luuletus, sildistatud mõtted, pinevus, puudutus, vaikus on Detsember 29, 2007 | Leave a Comment »
raske on kergeks saada – jaan kaplinski
Posted in teised on Detsember 28, 2007 | Leave a Comment »
Kerge on raske olla
raske on kergeks saada
hõlpus on olla
kes me ei ole
vaev õppida olema
kes me
päriselt oleme
Jaan Kaplinski
hetki
Posted in luuletus, sildistatud aeg, kaja, maailm, selgus, valik on Detsember 26, 2007 | Leave a Comment »
tahaks hetki, milles
sõnu pole vaja
milles mõtted kõlavad
kui aja kaja
sõnulselgemad
on yldse ytlemata
vaikida võib
kõigest mõtlemata
milles valikud on
vaikimisi õiged
see, kes annab kõik
yhtäkki loobub kõigest
kysimata aimab
kysimiste kadu
rändab läbi ilma
pikki aastasadu
pikka aega tundes
algab lõppemata
…hetki, milles vastus
selge kysimata
jõuluöö
Posted in luuletus, sildistatud hinged, jõul on Detsember 25, 2007 | Leave a Comment »
kell on viis
istun ikka veel yleval
ja kuulan
kuidas hinged
mu voodis
krabistavad
ilus on öö
haldja jäljed
Posted in laul, sildistatud öö, haldjas, inimene, jäljed, tee, vari on Detsember 21, 2007 | Leave a Comment »
on vastu päeva astudes mu kannul vari igal teel
mu järel käib see vari iga päev ja mina tema ees
kui peatub aeg, end ymber pöörab, lõppenud on kõik
taas varju tee seal otsa saab, see aeg on minu võit
kui öösel kehatuks ma muutun, ikka vari alles jääb
kuuvalgus mulle peale paistab, igayks mu varju näeb
ja imestab: kus on [...]
ykskord
Posted in luuletus, sildistatud elu, igatsus, liblikad, lill on Detsember 16, 2007 | Leave a Comment »
elan oma elu
päev päeva järel
mõnikord ma unustan ära
kui väga ma sind ootasin
kuidas mul oli nii valus,
et sa ei tulnud
mõnikord ma mäletan
sinu säravat naeratust
ilma et peaksin pildi pealt
järele vaatama
mõnikord ma julgen
sinult kysida ja jutud
hargnevad lahti
maailma poole
ykskord ma puutusin
lille su sydame
kasvama kokku su haavu
sooja päikese käes
ykskord sa hoidsid
mu sydame liblikaid
ja lasid nad lahti
sinise taeva alla
nad tahavad jälle
istuda [...]
KIIGELAUL
Posted in luuletus, sildistatud kiik, koos, kyynlavalgus, lill, prints, vein on Detsember 14, 2007 | Leave a Comment »
oleks prints kes kiigutaks
ja mängiks vilepilli
oleks prints kes jutustaks
ja korjaks mulle lilli
vahuveinis peseks ta
me eilseid veiniklaase
kingiks mulle hunnikute
viisi savist vaase
kyynlavalgel sametised
tunduksid ta lokid
nurgas vedeleksid tema
pesemata sokid
mul hommikuti naerataks
ta päevitanud nägu
me kahekesi metsas
kuulaksime kägu
ja kuigi ta käed talveõhtuti kylmad
ikkagi tumedad oleks ta silmad
(koos Ellomiga yle 10 aasta tagasi) – 10208 ehk 1995