On asju, mille nimesid ei öelda – need näha on vaid meile kahele. On mõtteid, mida valjusti ei mõelda. Need jäävad ainult meie vahele kui lilled väljaytlemata ilus. Saab õhtusinaks päeva kuumav mäng ja jaheneda sarapuude vilus võib sõnumata uskumiste äng. Ses lähedaleastumiste valus on igal puudutusel aeg ja paik. Ka vanas sammaldunud puudesalus, kuldsoojalt [...]
Archive for detsember 2007
puudutus
Posted in luuletus, sildistatud mõtted, pinevus, puudutus, vaikus on detsember 29, 2007 | Leave a Comment »
raske on kergeks saada – jaan kaplinski
Posted in teised on detsember 28, 2007 | Leave a Comment »
Kerge on raske olla raske on kergeks saada hõlpus on olla kes me ei ole vaev õppida olema kes me päriselt oleme Jaan Kaplinski
hetki
Posted in luuletus, sildistatud aeg, kaja, maailm, selgus, valik on detsember 26, 2007 | Leave a Comment »
tahaks hetki, milles sõnu pole vaja milles mõtted kõlavad kui aja kaja sõnulselgemad on yldse ytlemata vaikida võib kõigest mõtlemata milles valikud on vaikimisi õiged see, kes annab kõik yhtäkki loobub kõigest kysimata aimab kysimiste kadu rändab läbi ilma pikki aastasadu pikka aega tundes algab lõppemata …hetki, milles vastus selge kysimata
jõuluöö
Posted in luuletus, sildistatud hinged, jõul on detsember 25, 2007 | Leave a Comment »
kell on viis istun ikka veel yleval ja kuulan kuidas hinged mu voodis krabistavad ilus on öö
haldja jäljed
Posted in laul, sildistatud öö, haldjas, inimene, jäljed, tee, vari on detsember 21, 2007 | Leave a Comment »
on vastu päeva astudes mu kannul vari igal teel mu järel käib see vari iga päev ja mina tema ees kui peatub aeg, end ymber pöörab, lõppenud on kõik taas varju tee seal otsa saab, see aeg on minu võit kui öösel kehatuks ma muutun, ikka vari alles jääb kuuvalgus mulle peale paistab, igayks mu [...]
ykskord
Posted in luuletus, sildistatud elu, igatsus, liblikad, lill on detsember 16, 2007 | Leave a Comment »
elan oma elu päev päeva järel mõnikord ma unustan ära kui väga ma sind ootasin kuidas mul oli nii valus, et sa ei tulnud mõnikord ma mäletan sinu säravat naeratust ilma et peaksin pildi pealt järele vaatama mõnikord ma julgen sinult kysida ja jutud hargnevad lahti maailma poole ykskord ma puutusin lille su sydame kasvama [...]
KIIGELAUL
Posted in luuletus, sildistatud kiik, koos, kyynlavalgus, lill, prints, vein on detsember 14, 2007 | Leave a Comment »
oleks prints kes kiigutaks ja mängiks vilepilli oleks prints kes jutustaks ja korjaks mulle lilli vahuveinis peseks ta me eilseid veiniklaase kingiks mulle hunnikute viisi savist vaase kyynlavalgel sametised tunduksid ta lokid nurgas vedeleksid tema pesemata sokid mul hommikuti naerataks ta päevitanud nägu me kahekesi metsas kuulaksime kägu ja kuigi ta käed talveõhtuti kylmad ikkagi [...]